Tiuxx: 30.05- tähtis päev

30.05 oli siis tähtis päev. Meie piiga sai VIIE aastaseks! :)

Kõigepealt hommikul äratasin ta kitarriga. No selle tavalise "õnne soovime sul.." mänguga. Üritasin selle eelmisel päeval poole tunniga selgeks saada. Keilile igatahes meeldis, sest kui ma ära lõpetasin, tuli teki alt ainult "veel" ja "veel". Aga siis aitas, vaja üles ka ju kunagi ärgata. Siis andis kingi üle vanaema. Keili sai omale huvitava raamatu nõiatüdrukust nimega Iika. Hetkel ongi käsil selle unejutuks lugemine. Päris huvitav ja naljakas, lõbusad pildid on ka. Onu Meelis andis ka oma kingi hommikul üle- 3 poni- multikast Mu väike poni. Keili oli jumala vaimustuses nendest. :D Nüüd käib nendega sõbrannadega õues mängimas. Siis viisin ta lasteaeda nagu ikka. Kommikarbid kotiga kaasa ja minek. Nende jagamine sujus hästi, pärast mõned lapsed veel tänased vahva üllatuse eest Keilit. :) Hommikul mainisin Keilile ainult, et lähen talle varem järele.

Kuskil poole 16 ajal otsisin tordi ära (tordi tellisin Tordimaailmast) ja viisime söögikraami ja tordi ära vanaema Lea ja tädi Kati poole. Muide, mainin ära et ka vanaema Leal on Keiliga täpselt samal päeval sünnipäev! Raunol on 27ndal, mõned päevad varem. Hea koos pidada. :)

Keili otsisin varem ära, et teda juuksurisse viia. Keili muidugi ei teadnud mitte midagi, et mis ja kuhu ja üleüldse mis toimuma hakkab ja kuhu minnakse. Ta nii väga tahab juuksuris käia, aga ainult soengut tegemas. Lasime siis lihtsa soengu teha, juuksur pakkus lõikust ka(tukk oli pikk) kuid Keili ei tahtnud- see pidavat vanaema(Margiti) töö olema! :D Igatahes, patsid said uhked ja Keili valitud paeltega. Loomulikult käisime Juuksur Liilia juures, kus terve meie pere käib ja kes tegi meile ka pulmadeks soengud. Lihtsalt super, ainus juuksur, keda ma tõesti usaldan ja võib vabad käed anda. :)

Peale juuksurit siis võtsime kodust veel mõned asjad ja Mell tuli ka meiega, läksime Lea ja Kati poole. Keilile andsime ühe lille, et kingiks vanaemale, aga tema hakkas nutma, et talle siis ei jäägi lilli! Me siis lohutasime, et ei ole hullu, küll tema ka saab oma lilled. (Mina ju teadsin, et mul olid Raunole õhtuks lilled juba valmis ostetud. :D)

Sinna jõudsime, siis kedagi polnud. Saime pildistada ja natuke oodata. :) Peagi tulid teised ka. Varsti sai Keili tädi Katilt ja vana Lealt SUURE kingituse. Seal oli rulluisud, igasugu kaitsmed ja Maša ja Karu juturaamat Kõik ilusti roosat värvi ja väga stiilsed. Oi küll tal oli hea meel! Kohe pidi rulluiske proovima ka ikka. :) Natuke harjutamis ja küll ta selle tasakaalu leiab ja varsti meilt eest ära kihutab!

Õhtu möödus süües, oodates ja jutustades. Keili tordist teadis, sest ta kogemata nägi mingeid "kujukesi" külmkapiukse vahelt. :D Aga nii tubli oli, et ise vaatama ka ei läinud. Küll aga nüüd ju tahtis torti süüa juba. Oodata tuli kaua. Algul mõtlesime, et ootame ikka issi ka ära, aga siis vaatasime, et lapsel juba uni peal, ootame siis onu Kuldari ära. Varsti saigi siis torti süüa. :)

Rauno tuli küll kahjuks nii hilja, et Keili juba magas. Meil oli kokkulepe, et ajame Keili üles kui issi tuleb, kuid kui seda tegime, siis teda üldse ei huvitanud ei lill, ei issi, kingitus ega kaart. Peitsime siis kingi ära, sest me tahtsime ka Keili nägu näha, kui ta kingi lahti teeb. Ta on ju nii kaua "suurte laste" tõukeratast omale tahtnud! Ehk siis kahe rattaga tõukekat. Kolme rattaga tal on, aga see ju titekas. Ta nüüd ju ikkagi viie aastane! :) Igatahes hommikul siis kuulsime, et Keili olevat kella 5 paiku hommikul üles tõusnud ja kinki taga otsinud. Aga ta ei leidnud ju seda. Siis rääkisime Raunoga, et me püüdsime hiired kingiga kinni tee pealt, et hiired (muusikaga kaardi peal olid hullavad hiired) olid läinud tema kingiga välja lõbutsema. :) Kodus ootas teda veel kink tädi Tiialt ja onu Tarmolt. Tiia kingitud raamat on meie toas öökapil, juhuks kui Keili peaks sealt unejuttu tahtma. Igatahes õnnelik oli ta küll oma kõikide kinkide üle. :)