Neljapäeval tegime Keiliga pisikese tüdrukuteõhtu ja mõnusa olemise. :) Mind hakkas muidugi jube ohatis kohe hommikust saati kimbutama, mis isegi Siliceaga ei tõmmanud tagasi. Tavalisetl ei tulegi kui õigel ajal jaole saan, aga nüüd tuli ikka. KUIGI järgmiseks päevaks oli juba see nn vedelik ja paistetus kadunud, kuid huul oli lõhki ja väljaveninud. :D Laupäeval veel naersin, et mokk lõhki nagu märtsijänesel. :D :D Siiani on, aga hakkab terveks saama see lõhe seal huules. :)
Alustasime siis Keiliga šoppamisest ja siis õhtul hakkasime kõigepealt küpsetama- maasika-, vanilje- ja rosinatega kohupiimasaiu ning kaneelikukleid. See eraldi taldrikul on Keili enda tehtud. :)
Järgmisena tegime siis näomaski. Õigemini panime Keilile, sest mul huul nii valutas et mul polnud üldse tuju. Talle väga meeldis.
Pärast näomaski tegemist läks ta vanni mõnulema ja mängima. Superekstra palju vannivahtu panin talle. :D
Vannist tulles oli päris hea kõht täis pugida. :)
Kõht täis söödud ja Keili kuivanud, pani selga pidžaama ja läks küünte värvimiseks ja kaunistamiseks.
Sõrmede pealt olid kleepsud juba järgmise päeva lõunaks ära näritud- mis vastik-vastik-vastik komme. Ise küsib veel maru rahulolevalt ja kavalalt, et emme, millal me jälle tüdrukuteõhtu teeme? :D
Mõne jaoks on see vb tavaline õhtu, aga mina väsisin küll ära ja igapäev niimoodi möllata ei viitsi. :D Tegin tal oleku võimalikult mugavaks ja kõik asjad valmistasin ette. Tavaliselt oleks vb vahepeal veel mõlemad telekat vaatanud või niisama passinud ja kõike head ka ikka ühel õhtul ei saa kogu aeg. :)
Keili sattus veel nii hoogu, et tegi pildi jaoks "mmmmmmmmm", et see saiake on ikka tõeliselt hea. :)
Arvata võib, et sellelt oma saiakeselt sõi kohupiima seest ära ja ääred viskasin reedel minema. :D
Õhtu lõpetuks lugesin Väikest Merineitsit ja ega jäigi suhteliselt ruttu magama. :) Mina vaatasin veel telekast selgeltnägijate tuleproovi. Kuigi on ette teada kes võidab ja kes teiseks jääb, on ikka huvitav vaadata. Need ülesanded, need inimesed ja võimed- see on lihtsalt hämmastav. Eriti meie Marilyn K. Mul ei ole lihtsalt sõnu selle tunde kirjeldamiseks- kuidas saab selline asi-võime lihtsalt inimestel olla? See oleks justkui loogika vastane kuid surmajärgne elu, hinged, selgeltnägemine, mõtete lugemine- need lihtsalt eksisteerivad!
No comments:
Post a Comment